Maailmakirjandus III
dokumentidega, memuaaridega. Enne seda kasutati kuulujuttu, legendi. Siit muutus aga nõudeks
juba dokumentaalsus ajaloo uurimisel ja kirjutamisel just ilukirjanduslikus teoses.
Voltaire rõhutab tihtipeale juhust. On osutatud sellele, et ta peab juhuse rolli ajaloos tähtsaks.
Kriitikud-uurijad on väitnud, et ta on sellega liiale läinud. Ta on ühekülgne selles mõttes, et käsitleb
ajalugu kui ...? ta ei salli fanatismi.
Varajastest töödes oli ta tähelepanu suunatud Herosele. Herolised isikud nagu klassitsismis, aga
hiljem ta loobub sellest positsioonist. Hiljem ei kirjuta näiteks mitte Loius XIV-st, vaid tema
sajandist.
Minevikust tuleb tänapäeva ettevõtmistes õppida. Mineviku vigu püüda vältida. Varasemaid töid
iseloomustamaks võiks valida poeemi pealkirjaga ,,Henriade" [hanriaat]. Temas on Voltaire näinud
ideaalset monarhi. Klassitstlik kangelaslugu. Alguses heroilised tegelased, lisaks valgustulikud
momendid, varavalgustuslikud ideed