Johan Huizinga "Keskaja sügis"
Nad annavad valule rütmi. Nad viivad tegeliku elu draama valda ja panevad talle koturnid
jalga. Primitiivses kultuuris ma mõtlen nt iiri kultuurile on leinakombed ja luuleline
surnuitk veel üks tervik; ka Burgundia aja õukondlikku leina võib mõista ainult siis, kui
vaadelda seda eleegiaga suguluses olevana. Leinatseremoonia näitab kaunis vormis, kuidas
leinaja peab olema valust lausa aru kaotanud. Mida kõrgem seisus, seda herolisemalt peab
ennast välja näitama valu. (58-59)
Feodaalkorra ja rüütelluse õitsengu ajajärk lõpeb juba 13. Saj . Siis järgneb keskaja linlik-
vürstlik periood, kus riiki ja ühiskonda valitsevateks teguriteks on kodanluse kaubandusvõim
ja sellele tuginev vürstide rahavõim. (63)
Võimetuna selles kõiges reaalset ühiskondlikku arengut ära tundma, võttis ajalookirj abiks
rüütliideaali fiktsiooni, taandades sellega kõik kaunile pildile vürstiaust ja rüütlivoorusest,