Ludwig van Beethoven
fantaasiate all on tunda jõudu, huumorit ja ootamatuid mõttevälgatusi. Oma kõige
tugevamaks sonaadiks arvas Beethoven olevat aga Shakespeare'i "Tormist" inspireeritud
klassikaline tragöödia "Appassionata", milles oli kujutatud loodusjõudude vägevust ning
inimese kõikvõimsat tahet.
18061809
Neil aastail kirjutas Viini klassik veel kolm sümfooniat, kolm kontserti,
koorifantaasia ja avamängu "Coriolanus". Oma ideelt on "Coriolanus" heroliline teos, kuid ei
väljenda võidukaid meeleolusid, vaid kujutab haiglaselt mõranenud teadvuse tragöödiat.
Sümfooniaid Neljandast kuni Kuuendani iseloomustab kergus, värskus, lihtsus, traaglilisuse ja
detailide puudumine, idüllilisus, loomulikkus. Seitsmendas ja Kaheksandas sümfoonias on
Beethoveni loomus avaldunud kõige enam. Need on täis rütme ja huumorit, lõbususe ja
joovastusehoogusid, kontraste, teravmeelsusi. See on nagu üleinimliku energia meeletu