Meditsiiniajaloo konspekt
epigeneesile, viimane omakorda viib rakuteooriani.
Santorio Santorio (1561-1636), töötas koostöös Galileiga. Leiutas termomeetri,
hügromeetri, pulsomeetri, erinevaid kuuldeaparaate jne. Uuris sj ennast igatpidi elas
nt (eeldatavalt hermeetiliselt suletud) kastis ja analüüsis ainevahetust, püüdis kaaluda
väljahingatavat õhku jne seega eksperimentaalfüsioloogia eelkäija. (Enese peal
eksperimenteerimine sai sajanditeks (arsti)teadlastele levinud meetodiks, mis ühest
küljest heroiseeris toonase teadustöö, teisalt tõi kaudselt ka probleeme veel
väljakujunemata kriteeriumid inimkatsete vallas andsid arstile justkui moraalse õiguse
teha patsiendiga sama, mida ta oli endaga teinud... nt nakatada süüfilisse...)
18. sajandi puhul väärib mainimist sisesekretsiooni defineerimine Th. de Bordeu
poolt: ,,Veri kannab endas kehaosade ekstrakte, komponente, mis on tähtsad terviku
seisukohalt, annavad erilisi kvaliteete ja omadusi".