Eesti kirjanduse ajalugu II
Ta käsitleb mingit moodi Euroopluse
mudelit keskaja ja renessanssi näitel.
· Romaanid ilmutavad ajaloofilosoofilist huvi, on soov midagi ajalookäigu kohta arvata.
Peidab endas Euroopa ühtsuse ideed. (Ristikivile oleks kindlasti 21. Sajand huvi
pakkunud)
Paralleele teiste kirjanikega võib leida, aga ajaloolise proosa aineid on, kuid paratamatult on
Ristikivi selles pildid erinev. Ta ei mängi kaasa Eesti muinasajaloo heroiseerimises. Eesti
puudumises ei tohiks kindlasti näha Eesti eitust. Loomulikult mingis mõttelises osas ta
Euroopa pilti kuulub. See, kuidas ta oma ajaloolised romaanid lõpetab, pole väga tavaline
Eesti kirjanduses. Ristikivi pagulasproosas hakkab kehastama kõige tähtsamat proosat või
kõige esileküündivamat osa sellest. Sellist keskpunkti või keha luules ei olnud võimalik leida,
kuid proosas oleks see Ristikivi. Triloogiate vahel on ka novellikogu, milles Eesti ainest tuleb.