Klassitsistlik tragöödia Prantsusmaal
klassitssistlikus tragöödias lubamatu.
· Ajaühtsus kogu tragöödia sündmustik pidi mahtuma ööpäeva või veel parem
võtma samapalju aega kui näidend ise.
· Tegevusliini ühtsus kõrvalliinide mitte lubamine tegevuses pidi suurendama
näidendi tõepärasust.
Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. Tragöödia võis olla ainult värssteos, vaatusi
pidi olema 5. Valitseva värsivormina kujunes välja aleksandriin, mille riimipaare draamas
nimetati ,,heroilisteks kupleedeks". Tragöödia laval ei olnud lubatud ,,madalad" seigad,
füüsiline vägivald, labaste väljendite kasutamine. Tegelased pidid olema suursugused juba
päritolult, sest oldi veendunud, et tragöödiale sobivaid ülevaid tundeid ei saa edasi anda
lihtlabane kodanlane või plebei.
Au sisse tõsteti mõistus ja mõistuspärasus, mis pidid allutama individualismi ja egoistlikku
kire. Kunstis see samastati selguse ja korrapäraga