Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel
kõrval oli 18. sajandi tähtsam religioosne suundumus hernhuutlus ehk
vennastekogudused. Selle liikumise lätted pärinevad Tsehhiast, kust rühm evangeelse
usutunnistuse pooldajaid katoliiklaste tagakiusamise eest Saksimaale Herrnhut'i rändas.
(Lisa 3) Uutes oludes ümberkujunenud koguduse sünniajaks peetakse 1727. aastat.
Vendluse vaim, usulise elamuse kogemus ja vagadus said uue koguduse alusteks. Krahv
Nikolaus Ludvig von Zinzendorfi toetusel ja õhutusel algas hernuutluse kiire levik. Juba
1729 jõudsid vennastekoguduse jutlustajad, lihtsad käsitöölised, Liivimaale. 1730.
aastatel laienes nende tegevus veelgi ja leidis palju poolehoidu nii pastorite, mõisnike
kui ka talupoegade hulgas. Saksamaalt saabunud misjonärid õppisid kiiresti ära eesti
keele ja oskasid eestlastele õigesti läheneda. Selliste jutlustajate suhtes puudus talupojal
umbusk, mida ta tundis kirikusaksa vastu, ning siin võib näha teatavat sarnasust