EESTI KÜLARAHVAS 17.-19. SAJANDIL
1 Pietism (ladina kl pietas vagadus) Saksamaal alguse saanud usuvool . Pietiste ei rahuldanud
luteri kiriku süvenev konservatiivsus. Nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu
kõlbelisemaks muutmist. Eitati ilmalikke lõbustusi: mängu, vallatust, meelelahutust. Pietistlikke
kasvatusideaale pidi ellu viidama kooli ja koduõpetuse kaudu. Nende põhimõte oli, et rahvale tuleb
õpetada lugemist ja praktiliseks eluks vajaminevaid teadmisi (Karilatsi elu 2010).
seas. Hernhuutlusest2 mõjutatud mõisnikud nägid aga koolis tihtipeale abivahendit
usuliikumise tugevdamiseks. (Sirk 2008:29)
Kiriku nõudel ka laulatati, aga 19. sajandini mitte pulmade ajal. Üldiselt kurtsid kirikhärrad
veel 17. sajandil, et talupojad elavad üldse laulatamata ,,porduelu" (Heidmets 2002:9)
Kirikutele oli koolis vaja ka kohalikku keelt oskavaid köstreid-kaplaneid. (Heidmets
2002:14).
Kokkuvõte
Eesti maarahva muinasajast pea 19. Sajandini kestnud kogukondlik ja looduserütme järgiv