Eesti Uusaeg
ühiskonna kihtides: aadliseisuses, pastorite seas, linnas ja talupoegade seas. Peeti
kõiki liikmeid vendadeks ja õdedeks vaatamata sellele, et tegemist oli kas aadliga või
talupojaga. Levis mitmel pool Eesti alal, olulisemad keskused: Kagu-Eesti (Urvaste
kihelkond), Saaremaa, Tallinn. Hernhuutluses oli seotud umbes 10 000 inimest.
Hernhuutlust on nimetatud esimeseks rahvaliikumiseks Eesti alal. 1740ndate aastatel
levis palju. 1743. a hernhuutlus keelustati. Esialgselt mõisnikud suhtusid
hernhuutlusesse neutraalselt või positiivselt (Talupoegade eluvaldkonnas muutusid
elumuutused, kui talupoeg oli midagi mõisast pihta pannud siis nad tagastasid, sest
nad kartsid, et nende hing läheb hukatusse). Aja jooksul hakkas hernhuutlusega
kaasnema sotsiaalsed protestid, mis ei meeldinud mõisnikutele.
Hernhuutlaste mõjude tõttu on osades piirkondades kadunud rahvalaulud, muistsed
ohvrikohad, muistsed puud. On kirjapandud hernhuutlaste elulugusi päevikutesse.