Hernhuutluse mõjud Eesti kiriku-ja kultuuriloole
HERNHUUTLUSE MÕJUD EESTI KIRIKU- JA
KULTUURILOOLE
Lühiuurimus
Sissejuhatus
1720. aastatel sai Saksamaal alguse usu uuendusliikumine, mis rõhutas kõigi kristlaste
vendlust, tõeliselt vagasid eluviise, südameheadust ning pühendumist Jumala teenimisele.
Liikumist hakati selle sünnikoha järgi nimetama hernhuutluseks. Liikumine laienes üsna
jõudsalt tungides luterlikele ja luterlusele lähedaste konfessioonidega naaberaladele (Sveits,
Holland, Inglismaa, Skandinaavia maad)1 1730. aastal jõuavad hernhuutlased Balti
kubermangudesse, võites kiiresti palju poolehoidjad eelkõige alamkihtide hulgas. Eesti- ja
Liivimaal hakatakse rajama ametlikust kirikust sõltumatuid palvemaju, kus koguduse seast
valitud jutlustajad viisid läbi teenistusi. Luterlikule kirikule selline isetegevus ei meeldinud
ning 1743