Läti ajalugu
Vene riik ei
tundnud talurahva edendamise vastu praktiliselt mingisugust huvi.
Kurvem oli see, et lisaks Vene riigile ei tundnud huvi ka kohalik baltisaksa aadel ja oluliselt parem
ei olnud lugu ka siinse kirikuga, luteri pastoritega. Nii et kui 18. saj kooliharidus arenes – ja mingil
määral ikkagi arenes, siis eelkõige tänu hernhuutlikule liikumisele.
1740. aastatel pani Volmari mõisaomanik Haller, kes oli ise hernhuutlikust liikumisest vaimustes
oma mõisas eraalgatusel käima talurahva laste kooli. Eesmärgiks oli talurahva, oma pärisorjade
võitmine hernhuutlusele. Ärksamad poisid korjati kokku, õpetati lugema, neist said hernhuutlikud
jutlustajad, saadeti laiali seal kihelkonna piires suuresti. Aga see tegevus ei saanud kesta kuigi kaua,
sest juba 1740. aa lõpus pandi hernhuutlik liikumine Vene impeeriumis põlu alla.
18