Vene aeg: Eesti pärast Põhjasõda
tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutumist. Nende teeneks tuleb lugeda
luteriusu lähendamist rahvale. Elavnes usukirjanduse väljaandmine ja
1739 ilmus eesti keeles piibel.
Kui pietism jäi rohkem haritud teoloogide pärusmaaks, siis rahva sekka
jõudsid pietistide ideed vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumise
kaudu. Võideldi vanade kommete vastu: hävitati ohvrikohti, ehteid,
torupille ja viiuleid. Võõrutati kõrtsidest, millest paljud sulgeda tuli.
Kirikuõpetajad suhtusid hernhuutlastesse pooldavalt, sest see lähendas
rahvast kirikule. Samas oli hernhuutlaste liikumine tähtis eestlastele, kuna
see kasvatas nende eneseteadvust- koguduse sisekord lubas kõigil
liikmetel kaasa rääkida, tegemata vahet seisusest.
XVIII saj teisel poolel tõi valgustusideede levik kaasa uue usuvoolu-
ratsionalismi. Ratsionalistid suhtusid aasiva üleolekuga pietistide
vagatsemisse. Eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine. Nende