Eesti kirjakeele ajaloo kordamisküsimused
Piibel aitas kaasa lugemisoskuse levikule, avardas silmaringi.
Täispiibli tõlkimiseks käis Helle rahvalt sõnu kogumas. Piiblit trükiti Tallinnas Köhleri trükikojas 6015 eksemplari.
Kujunduslikult ületab teos kõiki seni ilmunud eestikeelseid raamatuid. UT aluseks jäi 1729 redaktsioon, VT tuli taas
tõlkida, mille põhitöö tegi Helle. Tõlge valmis 1736. Esialgu puudusid väljavaated nii mahuka raamatu kirjastamiseks.
Lahenduse leidis Vierorth, kes muretses raha hernhuutlastelt jt. Trükipoognaid parandas Tallinna gümni õp Biek, kes tegi
käsikirja viimasel hetkel omavolilisi parandusi, tuues nt saksa artiklite vastetena sisse üks ja see. Täispiibliga pandi põhi
põhjaeestilisele kirikukeelele, mille stiil mõjutas kirjakeelt kaua. Stiili peatunnus on lihtsus.
Vestring ja tema käsikirjaline sõnaraamat 18.saj tähtsaim käsikirjaline sõnastik on Vestringi põhjaeestikeelne "Eesti-
saksa sõnaraamat", mis oli hilisematele sõnastikele aluseks
annaabi.ee 
