toimetatud teine trükk nägi ilmavalgust 1729. aastal. See saigi täispiibli tõlkimise üheks aluseks. Vana Testamendi tõlkisid PõhjaEesti kirikuõpetajad üldiselt 1720. aastatel. Piibel sai lõpuks ilmuda ilmselt tänu sellele, et 18. sajandi alguses võitis Liivimaa pastorite seas pietistlik usuvool. 1736. aastaks sai piiblitõlge üldiselt valmis, kuid selle väljaandmist takistas rahapuudus. 1739. aastal lahendati see probleem tänu hernhuutlasest krahvi Nikolai Ludwig von Zinzendorfi toetusele ning esimene eestikeelne Piibel ilmus 6015 eksemplaris. Tänu sellele, et Piibel ilmus põhjaeesti keeles, kujunes sellest ka kirjakeele alusnorm ning lõunaeesti keel, mis oli seni olnud põhjaeesti omaga peaaegu võrdses seisundis. Esimese Piibli hind oli oma aja kohta küllaltki soodne: umbes rublast kuni nelja rublani (hind sõltus sellest, kas see oli köidetud või mitte) ja esimese kolme aasta jooksul müüdi neid üle 2000.
Esimest korda taheti täismahus piiblitõlget välja anda 17. sajandil, kuid Põhjasõja algus rikkus nende plaanid. Piiblitõlget hakati seadma 1730. aastate alguses. Piibel sai lõpuks ilmuda ilmselt tänu sellele, et 18. sajandi alguses pöörati tunduvalt suurt tähelepanu piiblitekstile ning üritusi viia vagadust ka koguduseliikmeteni. 1736. aastaks sai piiblitõlge üldiselt valmis, kuid selle väljaandmist takistas rahapuudus. Kolme aasta pärast see mure lahendati tänu hernhuutlasest krahvi Nikolai Ludwig von Zinzendorfi toetusele. Esimene eestikeelne Piibel Esimene eestikeelne Piibel ilmus 6015 eksemplaris sellest kujunes eestikeelse kõrgstiili ideaal, mida anti välja veel mitmeid trükke. Piibel ilmus põhjaeesti keeles, millest kujunes ka lõunaeesti keel, mis hakkas muutuma kohalikuks kõnekeeleks. Esimese Piibli hind oli umbes rublast kuni nelja rublani. Hind sõltus sellest, kas see oli köidetud või mitte.
annaabi.ee 
