EESTI UUSAEG
alguseks? Piirjoone tõmbamine on tõmmatud n-ö kirvega raiumisel. Kokkuleppeliselt
pandud aastasse 1710, et jagada kuidagi perioode. Põhiline murrang siiski 19.saj
keskpaigas, siis toimuvad murrangulised sündmused, mis ei jätnud puutumata ühtegi
ühiskonnakihti. Venestusreformid. Kohtu- ja valitsemisvõimu lahutamine.
Muudatused majanduselus. Tööstuslik pööre, suurte vabrikute tekkimine 19.saj teises
pooles. Kodanikuavalikkus. Massilised rahvaliikumised, nt hernhuurlik liikumine.
Usuvahetusliikumine 1840.a-tel. 19.saj teisel poolel väljarändamisliikumine. I ms ajal
elas Venemaal 200 000 eestlast. Rahvuslik liikumine, 19.saj teisel poolel – võib
rääkida seoses baltisakslastega, nende puhul veidi varem, saj esimesel poolel. Tartu
Ülikooli taasasutamine, mõjutas baltisaksa keskklassi kujunemist, eestlaste jaoks
19.saj lõpp-20.saj algus. 19.saj lõpus oskasid pea kõik eestlased lugeda, kirjutada –
rahvahariduse algus 19.saj keskel