Henry VII
Õukond oli omamoodi varjuderiik, täis kahetähenduslikke vihjeid, varjatud motiive ja hoolega
maskeeritud vastuolusid. Isiklik kadedus ja rivaalistemine väljendusid keerulisi teid pidi, igal
sammul valitsesid näilik aupaklikkus ja petlik võim, kaval arvestus ja teeseldud siirus.
Inglise õukonnas oldi rõivastega uhkeldamisest suures vaimustuses.. Moevärvidel olid
eriomased nimed: daami häbipuna, hane-tibukollane, saialollekuldne, juudavärv, hernepruun või
papagoisinine. Henry valistemisaja alguses kandsid aadlidaamid sametkübaraid, mille külgsiilud
langesid õlgadele rippu või valgeid tanusid või pearätikuid. Kuigi juuksed jäid peakatte varju,
heideti daamidele ette tundidepikkust aja raiskamist soengu tegemiseks. Meestel olid lühikeseks
lõigatud juuksed ja otsmikule kammitud tukk, ja nad kandsid peas mandri moestiili kohaseid mütse.
Nende linased särgid olid pitsidega ääristatud ja kaelused ning varukaotsad olid kaunistatud