"hernehautist" - 1 õppematerjal

17.-18 saj. vene toidud

ulukiliha ploomidega, keedetud oina- või seapea mädarõikaga, lisaks rupskid, keel ja jalad. Külmade suupistetena pakuti ka hakitud keedumuna küüslaugu, hapukoore ja kaljaga; kuivatatud ja keedetud seeni mädarõikaga ning kalja ja praetud leivatükke; külma kalarooga kalja ja keedetud rohelisega - harilikult spinatiga – („botvinja“); hapukapsad õli, äädika ja pipraga; küpsetatud peeti õli ja pipraga; hernehautist ja kisselli, kaerajahu pohladega, haputainast nelgi ja aniisiga; kuivatatud kala, kuivatatud punane kala kõõlused mädarõika ja äädikaga, „okroškat“ (külm kaljasupp lihatükkide, sibula ja muude maitseainetega), soolahaugi, keedukala ja kalamarja. Kõik supid, mille koostises polnud kapsas, olid uhhaad. „Štšiks“ nimetati aga kapsaga suppe (olgu siis tegu hapu – või toore kapsaga). Viimased võisid sisaldada nii kala kui ka liha