Kreeka poliitiline ajalugu
5. sajandi viimasel kolmandikul, kui Kreekas käis Peloponnesose sõda, ajendasid
sitsiillaste omavahelised tülid Ateena sekkumise Sürakuusa vastaste poolel. See
kulmineerus 415-13. a. ateenlaste suure sõjaretke ja edutu katsega vallutada Sürakuusat.
Ateenlaste häving ja sürakuusalaste võit oli täieli. Kuid need sündmused vallandasid uue
segadusteperioodi Sitsiilia ajaloos.
409. a., mil Sürakuusa eskaader aristokraatlikult meelestatud riigimehe ja väepealiku
Hermokratese juhatusel sõdis Egeuse merel, toetades Spartat sõjas Ateena vastu, ründasid
Sitsiiliat taas kartaagolased. Neid juhtis eelmises rünnakus langenud Hamilkari pojapoeg
Hannibal. Ajend leiti jälle sitsiillaste omavahelistest tülidest: seekord palus
kartaagolastelt abi Lääne-Sitsiilia linn Egesta oma suurema naabri Selinuse vastu
tegemist oli sama tüliküsimusega, mis mõne aasta eest oli ajendanud ateenlaste
sissetungi