Oleks ju hea kui keegi võluks ja armastus leiaks silmapilkselt vastuarmastuse,kuid kahjuks on see nii ainult unistustes.Teoses on ajatud probleemid:ühepoolne armastus,armukolmnurk,armukadedus jne.Need probleemid ei kao kuhugi ja raamatust saab võibolla mõni inimene lohutust,positiivsemat mõttelaadi oma muredele. Ühepoolne armastus kajastub Helena ja Demetriuse vahel.Helena armastab Demetriust,kuid Demetrius pole naisest huvitatud.Ning omakorda Demetrius armastab Hermiat,kuid naine pole mehest huvitatud.Hermia isa isegi ähvardas naist et kui Demetriusega ei abiellu,läheb tal halvasti. . Helena kadestas Hermia ilu ja tema sära, kuna tahtis ise ju Demetriusele meeldida. Demetrius aga ei teinud Helenast väljagi ja tõukas ta eemale samal ajal Hermiat taga ajades. Armukolnurk valitses Hermia ,Lysandri ja Demetriuse vahel.Kuigi Hermia polnud Demetriusest huvitatud,segas siiski mees kahe armunu suhet. Armukadedad olid nii Demetrius kui ka Helena
Teos on viies vaatuses ja on kirjutatud näidendina. Sündmuste kulg on väga aeglane, nagu toimuks reaalajas. Raamat on kirjutatud näidendina ja huvitav on see, et selle sündmustiku sees tehakse veel eraldi näidend. Põhiline mida raamatus on kirjeldatud, on üks raske armulugu, kahe mehe ja kahe naise vahel, mis saab siiski õnneliku lõpu. Probleemid ja sündmused: Põhilised probleemid olid teoses Demetriusel ja Lysandril. Nemad armastasid mõlemad üht- samat naist, Hermiat, kuid Hermia armastas vaid Lysandrit. Ilmselgelt Demetriusele see ei meeldinud ja ta pidi oma tahtmise saama. Sündmuste käigus jääb Hermial mulje, nagu oleks Demetrius Lysandri tapnud, kuid see oli kuskilt välja ilmunud. Selle teo eest muidugi Hermia Demetriusele ei andestanud. Asja tegi veel keerulisemaks Helena, kes oli armunud Demetriusesse, kuid armastus ei olnud kahepoolne. Helena kadestas Hermia ilu ja tema sära, kuna tahtis ise ju Demetriusele meeldida
Teises vaatuses on Hermia, Helena, Lysandri ja Demetriuse vahel suur segadus, Lysander ja Dermetrius lähvad tülli. Puck matkib poiste hääli, et need tema järel metsas jookseksid. Lõpuks jäävad nõlvakule kõrvuti magama Lysander ja Hermia ning Demetrius ja Helena. Puck niisutab võlulille mahlaga Lysandri silmi. 4) Neljandas vaatuses niisutab Obreon uuesti Titania silmi. Theseus, Hippolyta ja Egeus on metsas, Egeus märkab maas magavaid Lysandrit, Demetriust, Helenat ja Hermiat. Theseus kutsub noored endaga lossi kaasa. Teises tseenis murravad Quince, Flute, Snout ja Straveling pead kus Bottom olla võib, õnneks ilmub Bottom välja. 5) Viiendas vaatuses esitavad Ateena mehed lossos Thesesusele ja tema õukonnale näidendi. Tegelased: Theseus- Ateena hertsog Egeus- elatanud ateenlane, Hermia isa Lysander- Hermiasse armunud noormees Demetrius- Hermiasse armunud noormees Hermia- Egeuse tütar, armunud lysandrisse (lühike, brünett)
plaanivad sellise saatuse eest põgeneda Lysanderi tädi juurde teise linna ja seal salaja abielluda, Demetrius on maruvihane, tema märatseb raevus ning ta on valmis Lysanderi tappa, sellepärast et Lysander varastab armastatu Hermia tema käest. Tema räägib Lysanderist: „ Ma viskaks koertele ta korjuse.“ Pärast seda, et tilgutab Puck Lysanderi mahla silma Demetriuse asemel ning Oberon tilgutab lillemahla ka Demetriuse silma, ta pannes noormehi Hermiat unustada ja Helenasse armuda. Demetriuse ja Lysanderi vahel jälle keeb viha teine teiste peale. Noormehed tahavad võistelda, igaüks tahab oma rivaali likvideerida. Demetriuse ja Lysadenderi suhted on keerulised, nemad pidevalt võistlemas oma armastuse eest. Mõlemad noormehed, oma õnnetuseks, on alati armunud ühte ja sama neiudesse, kas Hermiasse või Helenasse. Vaid näidendi lõppus aga nende tüli lahenes: nendel on oma naised.
annaabi.ee 
