FILOSOOFIA
ja tõlgitsemise võimalikkuse järele.Niisuguse hermeneutika väljakujundajaks
võib pidada Wilhem Diltheyd.Teda ei huvitanud hermeneutika juures mitte
niivõrd korrektse tõlgitsemise reeglid, kuivõrd järgmised küsimused: milline on
mõistmise kui tunnetusprotsessi eripära teiste tunnetusliikidega võrreldes,
millistel tingimustel võib mõistmist pidada tõsikindlaks, kus on mõistmise
piirid.Niisuguste probleemipüstitusega annab Dilthey hermeneutikale uue
suuna: enam ei ole sihiks sõnastada tõlgitsemistööd suunavad reeglid, vaid
taotlus on tõlgitsust põhjendada.Hermeneutika hakkab nn oskusõpetusest
kujunema üheks epistemoloogia vormiks, mis peab mõistmisprotsessi
humanitaarteaduste aluseks ning kontrollib selle aluse usaldusväärsust.
Kaks teemat, millega Dilthey järgnevale ajale kõige suuremat mõju
avaldas.Esiteks inimese ajaloolisuse tematiseerimine.See on kõige nähtavam