19 sajandi teise poole ja 20. sajandi filosoofia konspekt
teadma, mille vastu huvi tunda ja mida küsida. Avardamist peaks tegema ka teadus ja teebki.
Toetudes eeldustele, mis Gadameri arvates kitsendavad horisonti. Need eeldused on
Descartesi poolt rajatud.
Võrdlevalt kirjeldab inimajalooliuse mõistmine, kuidas toimub ajaloo teaduses ning kuidas
see peaks toimima mõistmis ajaloolises teadvuses. Ajalooteadvuses peab asetama ennast
minevikku; ajaloolisesse horisonti. Arvestama distantsi ja erinevust, et mitte mõista valesti
teist ajaloojärku. Hermenetulise nõude kriitika: ei piisa sellest. Gadamer võrdleb kumbagi
katsega astuda kõnelusse ajalooga. Kaks tüüpi kõnelust (ajalooteaduses, norm1 ja MA
teadvus, norm 2-normatiivne). Esimesel juhul on tundma õppimine ajalooperioodi. Teine on
tõeline kõnelemine on vastastikune mõtlemine. Uuritava käsitlus on ka enesetunnetus. Kui me
käsitleme Kanti, siis Kant on ka meis omas: meie mina on kantiaantlik. Kanti käsitledes
tunnetame isennast. Eneseteadvus on sügavuti; mitte pinnapealne