Eesti lipp Lipp on ristkülik, millel on kolm võrdset horisontaalset värvilaidu: sinine, must ja valge. See võeti kasutusele Tartu Ülikooli Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna ning pühitseti 4. juunil 1884. Hiljem seostus see eesti rahvuslusega ning seda kasutati riigilipuna, kui 24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Ametlikult võeti lipp riigilipuna kasutusele 21. novembril 1918. Eesti lipp vapiga Eesti lipp Eesti lipp Pikas Hermanis
LÄTLASTE · Esimene etendus 1868.a ,,Zupu Bertulis" TEATER · Ludwig Holbergi ,,Mäeotsa Jepe" lokalisatsioon · 1869.a alus Riia Läti Seltsil · Tuntuimad dramaturgid o Blaumanis o Rainis o Aspazija · NSVL üks viimaseid kohti, kus läti keeles räägiti UUSIM · Alvis Hermanis REzISSÖÖRIDE · Dz. Dz. Dzilindzers PÕLVKOND · Viesturs Kairiss · Regnars Vaivars RIIA UUS TEATER 1992 DAILES TEATRIS · 1920 · Maailma draama: Shakespeare, Schiller jne · Klassika · Muusikalid · Komöödiad · Laste näidendid RAHVUSTEATER · 1919
taastamisele rahvusvahelist tunnustust hankida. 20. septembri pärastlõunal heisati Pika 12 Hermanni torni sinimustvalge lipp. 21. septembril otsustas valitsus Eestist lahkuda, et jätkata võitlust eksiilis. Samal õhtul ründasid Tallinnat Nõukogude pommitajad. Hommikul lahkusid pealinnast viimased valitsusliikmed ja mõni tund hiljem sisenesid Vene tankid. Punaväelaste üheks esimeseks ,,vägiteoks" oli Pikas Hermanis lehviva sinimustvalge lipu allatulistamine. Valitsuse lootus Läänemaalt Rootsi pääseda ei täitunud. NKVD arreteeris ja saatis vangilaagrisse enamiku ministreid. Teise maailmasõja tagajärjed Eestile 1. Eesti kaotas hukkunute, põgenike, küüditatutena veerandi oma elanikkonnast. 2. Täielikult hävis Narva, ülisuuri purustusi oli Tallinnas, Tartus ja mitmes väiksemas linnas. 3. Tööstuses ulatus purustuste protsent 50-ni, põlevkivirajoonis veelgi kõrgemale.