V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Halastus, mis samane on suuremeelsusega, tekitab armastust
alamates ja see on valitsejale kõige tugevam ihukaitsja. Mis on teile, teie majesteedile, kelle
sära kõiki pimestab, see, et siin maa peal on rohkem ühe vaese inimese võrra, ühe vaese
süütu filosoofi võrra, kes häda ja viletsuse sombus ümber hulgub oma tühja tasku ja niisama
tühja kõhuga? Majesteet, ma olen õpetlane. Suured kuningad, kes õpetlaste eest hoolitsesid,
lisasid oma krooni veel ühe pärli. Herkuleski ei põlanud Musagetese * aunime.
Matthias Corvinus * soosis Jean de Monroyali, seda matemaatikute ehet. Kuid mis teaduste
soosimine see oleks õpetlasi üles puua? Milline häbiplekk oleks Aleksandrile külge jäänud,
kui ta Aristotelese oleks üles poonud! Säärane tegu poleks olnud ta kuulsuse palgel
ilutäpikeseks, vaid pahaloomuliseks paiseks, mis teda inetuks oleks teinud. Majesteet, ma
olen väga sündsa pulmaluuletuse teinud Flandria printsessi ja kõrgeauliku dofääni auks. See