Keskaeg 5 -16 saj
soost Chlodovech, haarati enda alla kogu Gallia. Ta võttis vastu ristiusu (katoliikluse
vormis) , mis kindlustas märkimisväärselt tema võimu. Katoliikluse vastuvõtmine andis
Chlodoveckile hea ettekäände alustada sõda ariaanlastest naaberhõimude vastu.
Chlodovech muutis võimu päritavaks ja lasi kirja panna Saali õiguse.
Frangi riigis polnud pealinna. Kuningas rändas riigis ringi.
7.saj koondus võim majordoomuste kätte (algas nn laiskade kuningate ajajärk)
687.a kuulutati Pippin Heristal (keskmine) ainsaks majordoomuseks. Tema järeltulijaks Karl
Martell kes loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karl Suur
võttis kasutusele kannused.
Keskajal oli kuningavõim tihedalt seotud usu ja kirikuga. Kuninga põhilist rolli nähti ristiusu
ja kristlaste kaitsmises.
KARL SUUR 768- 814
Tema valitsemise ajal laienes Frangi riik märgatavalt. Piirialadel loodi piirimargid,
mille etteotsa valitsejateks markkrahvid.
annaabi.ee 
