Mõisate ajalugu
laienevas karjakasvatuses.
Peamiseks tööjõuks mõisates kujunesid mõisamoonakad - aastasulased, kes pidid nädalas 6
päeva töötama, saades selle eest kindlat aastapalka osalt rahas, osalt produktides ja mõisalt
korteriks toa, veidi aiamaad ning võimaluse pidada paari karilooma. XIX sajandi lõpupoolel-
XX sajandi algul kujunes mõisamajanduses juhtivaks suunaks karjakasvatus ja eriti
piimakarjandus.
KASUTATUD KIRJANDUS
1. Eha Herguauk Mart Laar Maria Tilk ,,AJALUGU" 5. klasssile väljaantud
2. Ants Hein ,,Hüljatud mõisad" väljaantud 1995 aastal
3. http://www.ratsatalu.ee/?go=ratsamatkad
annaabi.ee 
