Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
üldlevinud ning dokumenteeritud usulise kogemusega.
Kokkuvõttena on Jungi jaoks psüühika primaarne teoloogia allikas (seetõttu võibki tema
teoloogiat nimetada antropoloogial põhinevaks). Klassikalise teoloogia jaoks on esmane aga
Pühakirja kui Ilmutuse ajalooline tõlgendamistraditsioon ning konkreetsed usukogemused
sekundaarsed. Kahtlemata see, mis paistab traditsioonilisele kristlikule ilmutuskäsitlusele
orienteeritud teoloogile kristliku mõtlemistraditsiooni ,,hereetilise" hülgamisena võib mõnele
teisele näida tänuväärt innovatsioonina.
3.4.2. Müüdid kui Jungi teoloogia üks allikaid
Jung näeb nii unenägusid, müüte kui ka usulisi kujundeid inimkonna ühise pärandina
kollektiivses alateadvuses.
,,Sarnasus teatud unenäomotiivide ning mütologeemide vahel on nii hämmastav, et neid võib
pidada mitte pelgalt sarnasteks, vaid identseteks." (JUNG 1977:300)
Müütide ning unenägude teemad põimuvad tihedalt inimese psüühikas. Samasse sfääri