Eesti kirjanduse ajalugu
Kultuuriline paradigma. Varem on euroopa kultuuris asjad toiminud nii, et
kultuur oli ainult kõrgklassi asi. Kõrgklassi kuuluvate inimeste poolt tehtud ja
mõeldud kindlalt auditooriumile. Romantism tõstab nüüd selle rahvaliku
kultuuri ka kõrgkultuuri staatusesse. Rahvalik arusaam esteetikast, kuidas
laulda, riimida jne tõuseb järgmisele kultuurilisele astmele. Muinasjutud
rahva folkloorine pärand. Rahvakunst tõusis omamoodi kõrgkunsti kõrvale.
Vähemalt herderlikus mõttes on need samaväärsed.
Faehlmann kogu kokku jutukatkendid. Loob sellest võimsaima
kirjandusvormi, milleks on eepos. Need protsessid toimusid Eestis juba
1830ndatest alates. Selle haripunktiks „Kalevipoja“ ilmumine. Seal
väljaöeldud mõtted hakkavad raamatukaante vahelt ilmuma tegelikkusesse.
Hakkab üsna tõsiselt välja kujundama arusaami rahvuskultuurist.
12. Romaniline ajalookujutus E. Bornhöhe ja A. Saali
teoste näitel