"hercke" - 1 õppematerjal

Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal

Saarlased palusid rahu, kui 8 päeva jooksul oli maad rüüstatud. Vanematega nõu pidades tehti saarlastega rahuleping, mis neid kohustas oma sõjariistad Lihulasse viima, nõutud arvu pantvange andma ja oma Maapensaare kindluse maha lõhkuma (Hoeneke). Sel ajal rüüstasid leedulased Liivimaad ühes 2000 venemaalasega (Hoeneke), kelle hulgas oli vististi suur hulk Ostrovimaale läinud eestlasi ja teisi eesti pagulasi (v. Luiga, lk. 135 j.). Ordu Tallinna asevalitseja Goswin van Hercke lugemise järele olid Harjus-Virus eestlastest mässu algusest peale ühtekokku 30 000 inimest (noori ja vanu) otsa saanud (siia hulka tuleks Hoeneke arvus ka pagulased arvata). Peale selle olid saarlaste ohvrid ja sakalaste omad. Viimaste kohta on ainult oletusi (v. Luiga, n. t., lk. 139 jj.). Kuid selge on, et selle hävitustöö tagajärjel Sakala lõunapiir viimaks tublisti koomale tõmbus : tühjaks või hõredaks jäänud maakohtadele asusid lätlased. Harjumaa kohta tähendatakse 27. IV