Eesti taimkate
------------------
seened (mükofloora) seda enam ei tehta
Ülevaade Eesti taimkatte uurimise ajaloost
Esimesed andmed Eesti taimestikust
Keskaegsest taimeteadusest Eesti alal on vähe andmeid, seda eelkõige kirjalike allikate
vähesuse tõttu. Sel ajal kasvatati kloostriaedades enamasti ravim- ja ilutaimi ning tegeleti
kultuurtaimede introduktsiooniga. On teada, et 13. sajandil kuulus dominiiklastele
ladinakeelne meditsiinilis-botaaniline käsikiri "Herbarius-Codex", mis sisaldas taimede
kirjeldusi ning juhatusi ravimtaimede kasutamiseks. Eelmise sajandi algul läks see käsikiri
Tallinna linnaarhiivist kaduma. 1452. aastast on teateid Tallinna raeapteegi aia olemasolust.
1645. aastal asutati Narva apteegi aed, kus 1677. aastal kasvatati ligikaudu 150 liiki
ravimtaimi. 1632. aastal asutati Tartus Academia Gustaviana, mis kujunes lisaks kõrgkoolile
veel ka akadeemiliseks teadusasutuseks. Tõenäoliselt ei tegeletud seal aga ei