Loomade areng evolutsioonis
soomustega. Lisaks oli neil väike suu, mistõttu said nad süüa vaid väikeseid
toidupalasid. Paljud nendest kaladest, nagu Hemicylaspis olid ilmselt kohandatud
7
elama järvede- ja jõgede põhjas, millele viitab nende lame kõht. Hemicylaspise
ebakorrapärase saba ülemine uim oli välja venitatud, kui ta ujudes liigutas seda, siis
kaldus looma pea enne alla- kui ülespoole. Vastupidiselt kilpkalade hulka kuuluvat
Heraspis´t iseloomustas aga kaardus kõht ning väljavenitatud uim saba all, mis aitas
ujmisele kaasa. See viitab sellele, et kala ei ujunud veekogu põhjas. Kilpkaladel ei
puudunud mitte ainult lõualuud, millega närida, vaid ka paarilised uimed, mis
annavad tänapäeva kaladele stabiilsuse ja kontrolli liikumisel. Arvatakse, et
kilpkaladel oli kõhreline siseskelett. Kilpkalade õitseng oli Devoni ajastul, kuid nad
kadusid ajastu lõpul lõpul.
annaabi.ee 
