Heraldika
kujutama 13. sajandi teisest poolest. Vappi kujutati seinale riputatud kilbi ja pottkiivrina. Sel
juhul kilbipilti ei kirjeldatud, piisas pildist.
Suuremat huvi vapinduse vastu hakati üles näitama 15. sajandil, mil vapindus ehk heraldika
kujunes lõplikult iseseisvaks teaduseks. Sel ajal kinnistusid ka mõisted vapp ja heraldika.
Heraldika kujunemisele andis tõuke 1416. aastal prantsuse heerold Clement Prinsault
esmakordselt kirjalikult esitatud heraldikareeglid. Samal ajal asutati õukondade juurde esimesed
heraldiad. (Saare 2006, lk 7)
Heraldiad olid bürokraatlikud asutused, milledes tegeldi vanade vappide läbivaatamise,
korrastamise, nende õigusliku kasutamise kontrollimise ning uute vappide kujundamisega. See
tegevus oli tihedalt seotud aadelkonna registreerimisega. Viimane tegevus oli vajalik, sest
nüüdsest jagati aadlitiitleid teenete eest. Aadlitiitel oli üks sõjalise või tsiviilteenistusega
annaabi.ee 
