Ilmselt juhtus ka Tuglase ja Underi puhul nii. Nende armastus oli vaid pikk ja muinasjutuline uni. Novellis kasutatakse tunnete avaldamiseks silmi ja liigutusi, kuid päriselus on silmad pimedad, armastust tuleb otsida südamega. Ja selleks, et tundeid avaldada, peab kasutama sõnu, mis tulevad südamepõhjast. Fr. Tuglas ütleb novellis, et kõikide suhete aluseks on suhtlemine, julgus väljendada end sõnade kaudu ja kõik oleneb inimese iseloomust ja tema väljendusvõimest. Herakleitoski on öelnud, et ,,inimese iseloom on tema saatus".
Perseusega (ehkki viimane oli alles laps, kujutas ta ennustuse põhjal siiski ohtu). Ent kuna alati polnud mängus just tapmist, võiks erinnüste näol olla tegu ebaõiglaselt tapetute vaimudega või üldisemas mõttes lihtsalt needustega (tapetu puudumise korral). Kuna tol ajal lihtsalt polnud inimest, kes karistaks, nähtigi selle läbiviijatena kas selles maailmas või teispoolsuses erinnüseid. Seega on nad omamoodi korra ning karistuse sümboliteks. Herakleitoski on öelnud, et kui päike ei liiguks enam oma kindlat teed pidi, tooksid erinnüsed ta tagasi. Moirad Ehkki erinnüsed inimesi karistasid, ei olnud saatus siiski nende otsustada. Inimese hea või halva käekäigu määrasid Hesiodose järgi hoopis Moirad, Nyx'i tütred ja erinnüste õed. Kuna nende elupaiga kohta puuduvad andmed, ei ole kindel, kas nad tegutsesid taevas, maa peal või hoopis allilmas. Neid kujutati väga vanade naistena, kuna tegu oli väga ammusest ajast pärit
annaabi.ee 
