Parmlased
suured, kuuluvad tüüpi kelle tiivad on läbipaistvad ning nende silmad on vöödilised. Perekonnal
Chrysops jääb kehapikkus umbes sentimeetri piiridesse ning iseloomulikuks tunnuseks on neil
tumedate laikudega tiivad. Silmad on sellel perekonnal täpilised, kirjud. Halle, marmorja
tiivamustriga kolme parmu liiki perekonnast Haematopota tuntakse sõgelastena, kuna võivad
rünnata soojadel öödel terve öö läbi. Lisaks on veel harva nähtav ning mesilast meenutav liik
Heptatoma pellucens, kes on Eestis väga harva inimese läheduses. (Luig 2006)
(Vikipeedia 2013)
Eluviis
Parmud tegutsevad vaid päeval, öösel poevad nad peitu ning nad on aktiivsed maikuu lõpust kuni
septembri keskpaigani. Eriti palju on neid juuni teisel poolel ning juuli esimesel poolel.
Parmude vastsed meenutavad sigareid ning nad elavad vees, enamasti kaevunult põhjamutta.
Osade liikide vastsed võivad ujuda ka veepinnal. Väiksematest organismidest toituvad suurema
annaabi.ee 
