Õiguse filosoofia loengukonspekt
võim riigi kehastuses. Suvereniteet on ennekõike väljendatud seadustes, mis on antud alamatele
ilma nende nõusolekuta. [17]Kuid Bodini absolutismil on täpsed objektiivsed piirid, mis on
määratud eetiliste normidega (õiglusega), loodusseadustega ja jumalike seadustega. Need piirid
on ka absoluutse võimuga valitsusele kohustuslikud ning valitsus, kes ei austa neid, on türannia.
B. arutleb eraldi ususallivuse üle raamatus "Seitsme isiku vestlus" (Colloquium
heptaplomere): katoliiklane, luterlane, kalvinist, juut, moslem, pagan ja "loomuliku religiooni"
esindaja. Firenze humanismi vaimus väidab B., et eksisteerib kõikidele (positiivsetele)
religioonidele ühine vundament. Sellel alusel on võimalik üldine religioosne kooskõla, seejuures
erisusi ohverdamata.
[18]Hugo Grotius (1583-1645)
Õpetuse taustal pikad ususõjad Euroopas [kaart Usud Euroopas], samuti tema Hollandi
päritolu
annaabi.ee 
