mood (tunnuse suurima sagedusega vrtus). Arvutame antud nites aritmeetilise keskmise: (182+183+187+189+195+195+199+201+210) : 9 = 1741 : 9 = 193,4 Saime, et korvpallurite pikkuse aritmeetiline keskmine on 193,4. Moodiks antud pikkuste reas on 195. MEDIAAN Variatsioonirida iseloomustatakse aritmeetilise keskmise ja moodi krval veel mediaaniga (this Me). Mediaan on variatsioonireas tunnuse selline vrtus, millest viksemaid (vi vrdseid) ja suuremaid (vi vrdseid) vrtusi on tpselt hepalju. Kui variatsioonireas on paaritu arv liikmeid nagu korvpallurite nites, siis on mediaan rea keskkohal olev liige. Eeltoodud nites on mediaaniks 5. liige ehk 195 cm. Kummagile poole mediaani jb 4 liiget. Kui variatsioonireas on paarisarv liikmeid, siis on mediaaniks kahe keskmise liikme aritmeetiline keskmine. Nide: variatsioonirea 1, 3, 4, 6, 8, 11 mediaaniks on arvude 4 ja 6 aritmeetiline keskmine ehk 5.
Siis peaks vekto- ris¨ usteem {b1 , . . . , bn } fundamentaallemma 6.1 p~ ohjal olema li- neaarselt s~ oltuv, mis on vastuolus eeldusega. 18 V. Vektorruumid 6.3 Teoreem vektorite arvust baasides Teoreem 22. L~ oplikum~ o~otmelise vektorruumi k~ oikides baasides on u ¨hepalju vektoreid. T~ oestus. Olgu A = {a1 , . . . , ak } ja B = {b1 , . . . , bn } l~ oplikum~ oo~t- melise vektorruumi V baasid. Peame n¨ aitama, et k = n. Paneme t¨ahele, et B = {b1 , . . . , bn } on lineaarselt s~ oltumatu, A = {a1 , . . . , ak } on V moodustajate s¨ usteem.
annaabi.ee 
