Endoderm mood seedekulgla sisevoodri. Splanhilisest mesodermist pärinevad soolte ümber paiknevad lihased. Sool lõpeb esialgu endodermaalses kloaagis, mis jaguneb hiljem põieks ja rektaalseks piirkonnaks. Sool ühineb rektaalse osaga, tekib sopistis, mis puutub kokku pinnaektodermiga, mida eraldab membraan (kui see purunub, siis mood anus). · Maksa ja sapipõie ning pankrease areng * Eessoole piirkond spetsialiseerub hepaatiliseks endodermis, millest omakorda pärinevad hepatoblastid (eellasrakud, bi-potentsiaalsed) mood väljakasvu maksapunga. Maksapunga epiteel hakkab harunema vastusena mesenhüümist tulenevatele signaalidele. Eessoolest kaugemal asuvad rakud kujunevad hepatotsüütideks (maksarakud) *Eessoolelähedased hepatoblastid kujunevad sapijuha/ põie epiteeliks ja nendest areneb sapisüsteem.
Tekib sopistis, mis puutub kokku pinnaektodermiga, mida eraldab kloaagi membraan, mis lõpuks puruneb – tekib anus. Seedekulgla kujuneb endodermi ja mesodermi vastastikusel signalisatsioonil. Mesodermist tulenevad signaalid omakorda määratlevad erinevate soole osade piirid. Piiride määratlemisele järgneb soole ja tema derivaatide diferentseerumine. Maksa ja sapipõie ning pankrease areng Eessoole piirkond spetsialiseerub hepaatiliseks endodermiks. Hepaatilisest endodermist pärinevad hepatoblastid (eellasrakud) moodustavad väljakasvu – maksapunga. Maksapunga epiteel hakkab harunema vastusena mesenhüümist tulenevatele signaalidele (FGF, BMP, Wnt, HGF). Hepatoblastid on bipotentsiaalsed. Eessoolest kaugemal asuvad rakud kujunevad hepatotsüütideks (maksarakud). Eessoole lähedased hepatoblastid kujunevad sapijuha/põie epiteeliks, nendest areneb sapisüsteem
annaabi.ee 
