Aafrika ajalugu
soised aurus ning kuuvalguse käes magamine. Kui 1850. aastatel võeti kasutusele hiniin, kaitses see
eurooplasi malaaria eest ning mitmed piirkonnad, kuhu varem ei julgetud minna, avanesid maadeavastajatele.
Mitmed ekspeditsioonid on saadetud kirjeldustest, kuidas seiklejad olid hiniinist pilves, sest nad ei osanud
seda doseerida.
Aafrika siseaalade uurimise kõige olulisem etapp jääb perioodi 1840-1870, kui tegutses nt D. Livingstone.
Mees, kes uuris eelkõige Kongo jõge, ooi Henty Morton Stanley (1841-1904), kes oli selles mõttes uue
põlvkonna maadeavastaja, sest ta polnud enda ekspeditsioonidel kantud kõrgemast ideest ja teadis, et ta
esindab Euroopa riikide, täpsemalt Belgia, huve. Ta tegi mitmeid ekspeditsioone aastatel 1869-1889 ning tänu
temale teame me seda, et Kongo jõgikond pole kuidagi seotud Niilusega, nagu varem arvati. Ühel võimsal
ekspeditsioonil läbis ta kontinendi ka täiesti põiki läbi, alustades Zanzibarist kuni Atlandi ookeani kallasteni
annaabi.ee 
