Viktimoloogia
kuritegu. – nt Sutherland vaatles ohvri erilist rolli ja leidis et ohvrit saab ka iseloomustada talle
eriomaste tunnuste abil mis on ligilähedase kurjategija omadele- ta leidis et 1920ndate aastate
USAs oli suurem võimalus langeda kuriteo ohvriks 25-30 aastastel inimestel ja kui vaadelda
rassilist erinevust siis mustanahalistel oli ohvriks langemise tõenäosus 100 korda suurem.
Järgnevalt tõi ohvrile suurt tähelepanu saksa kriminoloogi Herbert von Hentig kelle artikkel
`tähelepanekud interaktsioonist kurjategija ja ohvri vahel` ning monoloog `kurjategija ja tema
ohver` tõstis ohvri veelgi enam kriminoloogia huviorbiiti.
Sealt edasi on viktimoloogia on kahes suunas arenenud,. Algul aastatel vaadeldi ohvrit kui
interaktsiooni osapoolena. Otsiti tunnuseid mis iseloomustavad potensiaalset ohvrit
hilisemas plaanis on tulnud esile kuritegevust tõkestav suund- ohvri uuring oli teostatud
eesmärgil et tõkestada tulevikus kuritegu.
annaabi.ee 
