Roman Frister boigraafiline põnevusromaan „Müts“
meie kaasaja eluga. Too näiteid.
„Sa oled kõigest kaheteistaastane“
„Ma olen viisteist“
„Kaksteist! Sõja-aastad ei loe.“ (lk 30)
Fristeri isa arvates oli vale sõja-aastad enda eluloos mainida. Sõja-aastad tuleb unustada ja kustuda
mäludes, kuna neis pole midagi head, mida mäletada.
Frister ja tema tuttav Henryk omasid ühist raha. Frister sai vähe taskuraha, kuna Henryku arvates kasutas
ta raha otstarbetult. „Milleks sulle raha vaja ?“ (lk 40). Henryk arvas, et raha tuleb kasutada suitsu,
joogi või naiste jaoks, Frister kulutas raha aga riiete peale. Frister teadis, et kui kulutada raha lõbu peale,
siis sellest pole kasu.
Frister oli jätnud tellitud ülikonna eest raha maksmata. Kui temalt küsiti, miks ta tellib asju, kui ei suuda
nende eest tasuda, vastas ta: „elu on liiga kallis, et seda odavalt elada“.
annaabi.ee 
