Jossif Stalini elulugu
minimaalpikkus oli 48 tundi, töölistel polnud võimalik valida tööd või vahetada elupaika,
tootmisdistsipliin oli endiselt karm, palka maksti tükitöö alusel. Nõukogude majanduse
Achilleuse kand oli aga kahtlemata põllumajandus. 1946. aasta viljasaak näiteks
moodustas vaid 40 protsenti 1913. aasta omast. Raskusi süvendas investeeringute nappus,
põllumajandusele eraldati neljanda viisaastaku rahadest ainult 7,3 protsenti. Levis
kolhoosidevastane meeleolu, kuna põllumajandustoodangu hennad hoiti kunstlikult
madalad ja puudusid stiimulid.
Olgugi, et aastail 1945-1953 olukord paranes, oli areng tunduvalt aeglasem kui Lääne
Saksamaa või Jaapani tempo. Sõjakahjustused infrastruktuuris andsid endiselt tunda,
kuna purustuste likvideerimiseks võeti appi 1930. aastatest pärit aegunud meetodid, selle
asemel et tunnetada 1950. aastate uusi tuuli. Väga paljus oli rõhk pigem taastamisel kui
uuendamisel. Nagu nähtud, oli see tegelikult kooskõlas Stalini poliitilise
annaabi.ee 
