Mitmekeelne oskussuhtlus
konventsioonist, nt ei kuulu ta keelendi omaduste hulka ega
paku lahendust tähenduseteemalistele vaidlustele.
• Osa funktsionalistlikke keeleteooriaid tunnistab keele
vahendistaatust inimeste eesmärkide saavutamisel, kuid
üritab ikkagi keelt deterministlike reeglite abil kirjeldada
ja lähtub eeldusest, et keelenditel on tähendused, mitte
vastupidi. Vt nt Dik 1989, Halliday 1989, Dik 1997,
Hengeveld ja Mackenzie 2008. Oma lähenemist radikaalseks
funktsionalismiks nimetav Columbia koolkond (Contini-
Morava ja Goldberg 1995, Reid et al. 2002, Davis et al.
2004) on siinse käsitlusega hästi sobival seisukohal, et
kõnelemine on loov tegevus, kasutuskõlbulike keelevahendite
hulk pole suletud ja kuuldav tekst on kuulaja jaoks üksnes
vihje kõneleja mõistmiseks. Samas postuleerib ka Columbia
annaabi.ee 
