Eesti majandus ja linnad 19. sajandil 1. Teoorjusest talude iseseisvumiseni a) Uuenduste vajadus põllumajanduses: · Säilis kõrge teokoormiste tase ega olnud tagatud majanduslik tõus : - teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud Euroopa turul - konkureerida. Viljahindade langusega vähenesid mõisniku sissetulekud. - Tulude suurendamiseks laiendati põlde ja tõsteti renti. · Talurahva olukord oli ebakindel ning talumajandus välja kurnatud ja areng pärsitud b) Uuenduste sisu talurahvaseadused 1849 ja 1856: · maa jaotati mõisamaaks ja talumaaks, kuigi maaomanik oli mõisnik : - mõisamaa oli mõisniku enese pidada, müüa või rentida - talumaa jäi talupoegade kasutusse, mida võis elujõuliste taludena raha eest rendile anda või müüa
rahareform 7. Miks puhkes Suur majanduskriis, kuidas seeavaldus? Millisele harule mõjus enim? Kuidas üritati seda lahendada? Ammerika Ühendriikidest alguse saanud, kuna kasvas rahulolematus liberaaldemokraatliku riigikorraga ja börsiturg hävines. Kasvas tööpuudus, mistõttu tehit hädaabitöid. Kriis tabas esmajoones põllumehi: toiduaine hinnad langesid, ent tollimaksud tõusid, talupoegade sissetulekud vähenesid. Kroon devalveeriti. 8. Millest oli tingitud EV sisepoliitiline kriis? (3) Majandusolukorra halvenemisest, Rahulolematus poliitikute vastu, suurerakondade lagunemine, vabadussõjalaste esiletõus 9. Kes olid vabadussõjalased? Miks nad muutusid nii populaarseks rahva seas? Sõjaveterane koondav mittepoliitiline ühing. Sest nad süüdistasid vanu poliitikuid ja erakondi korruptsioonis ja nõudsid uuemat valitsust. Rahvusühtsuse õhutamine ja lubadus parandada rahva elu. 10
annaabi.ee 
