Kas Eesti kaotas demokraatia 1933 või 1934.aastal
aasta vabadussõjalaste poolt koostatud uue põhiseaduse
vastuvõtmist ning aasta hiljem Pätsi ja Laidoneri poolt läbiviidud riigipööret. On levinud
arvamus, et just uue, autoritaarsete sugemetega põhiseaduse vastuvõtmine andis Pätsile ja
Laidonerile õigustuse riigipöördega demokraatia päästa. Järgnenud vaikiv ajastu aga kinnitas,
et pigem asuti ise oma võimu kindlustama ja tüüriti autoritaarsuse poole. Kuna antud teema
pakub väga palju erinevaid lähenemisnurki, siis proovin oma kirjatükis lähtuda sellest, mis
põhjustel Eesti demokraatia siiski kaotas ning kas laiemas kontekstis oli sellel suurem osa
vabadussõjalaste põhiseadusel või 1934. aasta riigipöördel.
Eesti majanduselu ja poliitiline süsteem sattusid kriisi 1930–ndate aastate alguses, kui
majandussurutis riiki kõvasti pitsitas. 1932. aastal oli töötuid juba 32 tuhat. Levisid üldine
rahulolematus ning parempoolsete nõudmised muutmaks põhiseadust, mis vähendaks
annaabi.ee 
