ssinikusisaldus vesinikusisaldusega vrreldes suhteliselt suur. Mittetielikul plemisel vivad moodustuda ssinikdioksiidi ja veeauru krval veel mitmeid orgaanilisi hendeid, ssinikoksiid ja ssi. Leegis plemata jnud ssinikuosakesed eralduvadki tihti tahmana. prols- orgaaniliste ainete lagunemine krgel temperatuuril, mida rakendatakse nafta, maagaasi, kivise, plevkivi ja puidu ttlemisel. krakkimine- nafta destilleerimissaaduste lagunemist lhemate ahelatega henditeks. utmine- puidu, turba, kivise ja plevkivi kuivdestillatsiooni ehk kuumutamist ilma hu juurdepsuta. radikaal- paardumata elektronidega osakesed. soogaas ehk maagaas- looduslik gaas, ammutatakse merephjast, toodetakse majapidamisgaasi. biogaas- kui orgaanilisi jtmeid kritatakse hermeetiliselt ehk anaeroobselt kritada, siis saadakse biogaas, mida kasutatakse peamiselt majapidamisgaasina. vedelgaas ehk baloongaas- Vedelgaasi saadakse toornaftast krakkimise teel
Toitained > süntees – assimilatsioon (lihtsad ained keerliseks, energiat kasutatakse). Toitained > lõhustumine – dissimilatsioon (keerulised ained lihtsateks, energia vabaneb). 3. ATP roll rakkudes. Missuguste protsesside käigus ATP tekib? – Adenosiintrifosfaat. Valmib rakuhingamisel. Makroergiline ühend. Universaalne energia talletaja ja ülekandja. 4. Mis on fotosüntees? – Protsess, mille käigus süsinikdioksiid muudetakse orgaanilisteks ühenditeks, eelkõige suhkruteks, kasutades selleks valgusenergiat. 5. Kus toimub fotosüntees (ei piisa sellest, et taimedes.) – Kloroplastides. Bakterite fotosüntees toimub bakteriraku tsütoplasmas. Fotosüntees toimub peamiselt taimedes, paljudes vetikates ning ka mõnedes bakterites (näiteks tsüanobakterites). 6. Mida on fotosünteesi toimumiseks vaja? – Valgus, temperatuur, hapnik, süsihappegaas, toitained, vesi. 7
29. Kahe suhkru summaarsed valemid. 30. Tärklise ja tselluloosi erinevus, kuigi nende struktuurid on sarnased. 31. Milleks on taimedel tärklist vaja? 32. Millised toiduained toodavad tärklist? 33. Milleks lagunevad rasvad tugevate leelistega keetes? (2) 34. Mis on taimedes konstruktsioonimaterjaliks? 35. Mis jääkidest koosnevad valgu molekulid? 36. Miks nimetatakse süsivesinikke, alkohole, karboksüülhappeid, sahhariide,valke ja rasvasid orgaanilisteks ühenditeks? 1. C 2. 2, IV A, mittemetall 3. +6)2)4) 4. 4 kovalentset sidet. 5. Nafta, maagaas, kivisüsi, antratsiit 6. Süsinikdioksiid 7. Grafiit, teemant 8. Grafiidi struktuur on tekkinud kihtide kaupa asetsevatest võrkudest ja ta lõheneb kergesti. 9. Sest ta struktuuris leidub vabu elemente. 10. CO2 ja H2O 11. CO põleb, CO2 ei põle ja CH4 põleb. 12. Vingugaas e. CO 13. Süsinikust ja vesinikust 14. Üksik 15. Propaan= C3H8, butaan= C4H10, etaan= C2H6, metaan=CH4
henditena, milledest ligi pool on tpselt identifitseeritavad. N-ringe vib vaadelda koosnevana kolmest alaringest: Elemendi ringe on bioloogiliste oksdeerimis- ja redutseerimisreaktsioonidega seotud lmmastiku ja molekulaarse lmmastiku muundumine erinevateks keemilisteks vormideks. Fototroofne ringe on taimede poolt lmmastiku omastamine, mille liikumapanevaks juks on fotosntees. Anorgaaniline lmmastik muudetakse lmmastiku sisaldavateks orgaanilisteks henditeks taimes. Heterotroofne ringe on seotud orgaanilise aine lagundamise protsessiga. Lmmastikuringe phikomponendid on lmmastiku fikseerimine, nitrifikatsioon ja denitrifikatsioon. 79 % atmosfrist moodustab gaasiline lmmastik (N2). Gaasiline lmmastik seotakse lmmastikku fikseerivate bakterite poolt. Lmmastikuhendid ( peamiselt ammoniaak NH3) tekivad orgaanilise aine lagunemisel (ammonifikatsioon). Ammoniaak oksdeeritakse bakterite poolt nitraatideks (nitrifikatsioon). Lmmastikuhendid satuvad