Taga Kaukaasias: Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaan; Aasias: Kasahstan, Kõrgõztan, Turkmenistan, Usbekistan, Tadzikistan Euroopa poliitiline kaart 1991. aasta augustist: VII. RAHVUSVAHELISED SUHTED II MAAILMASÕJA JÄREL. KÜLM SÕDA: 1. Külm sõda: 1.1. Külma sõja kujunemine: Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas “Teise rinde” avamise küsimustes jne. Omavaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid: Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas
Külm sõda Teine Maailmasõda lõppes liitlaste võiduga 1945a. 2 septembril. Võitjas riikideks said Suurbritannia, NSVL ja USA. Peale Teise Maailmasõja lõppu ning Saksmaa ja Jaapni purustamist said NSVL ja USA suhete jahenemine hoogu veelgi juurde. Sellest arenes lõpuks sõda, kuid mitte relvastatud. Seda nimetati külmaks sõjaks ning see oli USA ja NSVL vastaseis poliitilises, majanduslikus ja ideoloogilises valdkonnas- kahes erinevas maailmavaates. Lääneriikide: suurbritannia, USA ja Prantsusmaa eesmärgiks oli demokraata taastamine sõjajärgses Euroopas, kuid NSVL soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. Suund Saksamaa lõhenemisele oli võetud juba varasematel aastatel (Berliini blokaad). Mõlemad pooled (NSVL ja lääneriigid) olid alustanud oma okupatsioonitsoonides riiklike struktuuride väljakujundamist. 1949. a mais kuulutati läänetsoonides välja Saksamaa Liitvabariik (SLV) ja võeti vastu p...
selt illustreerib joon ruumis X (vt joonis 8.1; nool n¨aitab punkti l(t) liikumise suunda argumendi t kasvamisel). Definitsioon 8.6 Topoloogilist ruumi X nimetatakse li- neaarselt sidusaks, kui iga kahe punkti x ja y korral ruumist X leidub neid punkte u ¨hendav tee l, st l(0) = x, l(1) = y. N¨aide 8.4 Topoloogilise ruumi X iga u ¨heelemendiline alamruum A = {x} on lineaarselt sidus. Punkte x ja y = x ¨hendavaks teeks on konstantne tee l : I −→ A, l(t) = x iga u t ∈ I korral. N¨ aide 8.5 Topoloogiline ruum X = Rn on lineaarselt ¨hendavaks teeks on kujutus l : I −→ X, sidus. Punkte x ja y u kus l(t) = (1 − t)x + ty. Teoreem 8.42 Iga lineaarselt sidus topoloogiline ruum on ka sidus. T˜oestus. Olgu topoloogiline ruum X lineaarselt sidus. Vastuv¨aiteliselt eeldame, et ta pole sidus. Siis leiduvad ruu- mis X sellised mittet¨ uhjad lahtised hulgad A ja B, et
annaabi.ee 
