EESTI PIKIM JÕGI
Pilt 2, Särg keskmiselt leidub avhenat.
Kuna jõe org on kitsas ja kõrge, siis on jõe lõigus Leevist Reoni jõe
kallastel rohkelt liivakivipaljandeid, mida kohalikud elanikud
kutsuvad müürideks.
Võhandu kallastel asub mitmeid allikaid. Paljudest allikatest
omapärasem on Märaläte.
Võhandu voolab läbi männi- ja segametsade, mis vahelduvad henamaadega.
Võhandu orus asuvad erinevad luhaniidud, mis on perioodiliselt üleujutatud alad. Luhaniitude
taimesti koosneb põhiliselt valgus- ja niiskuslembelistest metsataimedest ning kaldavallide ja
võsastike liikidest. Jõe rahulikes sootides leidub vesiroose, lammuniitudel õitseb kevadeti
kullerkupp.
Võhandu jõe väärtuste juures ei saa eraldi tähelepanu pööramata jätta nimedele ja legendidele,
mida on teada väga palju.
2.1. Pühapaik
annaabi.ee 
