AJALOOFILOSOOFIA
miseks sobib just jutustus kõige paremini, aga igatahes erineb see teadusest.
Briti autorina toob ta näiteid jalgpallist. Igal jutul on algus, lõpp ja va-
hepealne sündmustik, mis on orienteeritud lõppsündmustikule. Osalejad ei
tea lõpptulemust, jutustaja teab. Samas ei ole jutustuse eesmärk ennustami-
ne. Vahel selgitatakse jutustuses ka reegleid (näit: see asi toimus päras seda
kui toodi sisse kollased ja punased kaardid. . . ). Reeglitele viitamine võib ol-
la täiesti hempeliaanlik, aga see on vaid komponent. See, mida ajaloolane
teeb — väidab Gallie — on jutustus sündmustest. 3 4
3.1.2 White
Teine jutustuse analüüs on pärit Morton White-lt. Ta on Ameerika filosoof,
kes töötas tehnikaülikoolis. 5 Eristada tuleb kroonikaid ja ajalugu kuigi ka
kroonikad on ju jutustus. Kroonika on õige, ta on rida tõeseid väiteid. Mingil
ajahetkel oli antud asja suhtes tõeks üks, järgmisel ajahetkel oli tõeks teine
asi