Hemofiilia
kauakestva veritsusena. Hemofiilia puhul tekivad üsna sageli iseeneslikud
verejooksud liigestesse ning pehmetesse kudedesse ja mõnikord ka
siseelunditesse. Haigus kulgeb erineva raskusega, sõltuvalt sellest, kui palju on
säilinud hüübimisteguri funktsioon. Hemofiilia on üsna harvaesinev, peamiselt
meestel avalduv haigus. Hemofiilia esinemissageduseks on üks haige 10 000 terve
inimese hulgas. Kogu maailmas on hetkel orienteeruvalt pool miljonit
hemofiiliahaiget, Eestis orienteeruvalt 80. Levinum on A-hemofiilia , mis tekib faktor
VIII puudulikkuse tõttu. B-hemofiiliat, mis tekib faktor IX puudulikkuse tõttu, esineb
harvemini.
Hemofiiliat põhjustab X-kromosoomis oleva hüübimisteguri geeni defekt,
mis on X-kromosoomiga retsessiivselt päritav. Seetõttu esineb haigus
perekonniti. Naistel on kaks X-kromosoomi ning tänu sellele kompenseerib ühes
kromosoomis olevat vigast hüübimisfaktori geeni teises kromosoomis olev terve
geen