moodustised vedela osa plasma sees. Plasma ja vormelementide suhet nimetatakse hematokritiks. Plasmat on rohkem (55-60%), vormelemendid üldisest veremahust moodustavad ülejäänud 45-50%. Täiskasvanud inimesel on verd umbes 5 liitrit (plasmat 3l, vereelemente 2l). Kui hematokrit nihkub vormelementide kasuks (vormelemente rohkem kui plasmat), siis on veri muutunud paksemaks (viskoosseks) tema liikumine veresoontes on raskendatud hõõrdumine vastu veresoonte seinu suurenenud. Kui hemoblobiini sisaldus on kõrge, siis peab olema ka punaliblede sisaldus kõrge selle saavutamiseks kasutatakse dopinguainet. Sel põhjusel kontrollitakse sportlasi ja kõrge hemoglobiiniga starti ei lasta (kõrge hemoglobiinitasemega on ka koormus südamele suurem). Vaja on füsioloogilist tõestust, et hemoglobiin on loomulikult nii kõrge. Plasma sisaldab vett, vees sisalduvaid ioone (Na, K, Ca jne), orgaanilisi aineid (glükoos, aminohapped, vereplasma valgud - algumiinid ja globuliinid,
Ka liigilisuselt on eksogeensus erinev, näiteks koer ja rott ei vaja C-vitamiini,inimesed ja ahvid aga kindlasti vajavad. Siinjuures rõhutades vitamiinide eksogeensust oleks korrektsem öelda järgmiselt: inimene saab oma elutegevuseks vajalikud vitamiinid ja provitamiinid peamiselt seedekulgla kaudu. Paljudel vitamiinidel on täita organismis roll ka teiste toitainete omastamiseks. Mõningad vitamiinid on olulised valkude omastamisel ja hemoblobiini tõstmisel. Vitamiinidel on palju ülesandeid. Nad on olulised igal aastaajal ning pidevalt. Ei tohiks unustada, et just vitamiinid reguleerivad valkude, rasvade ja süsivesikute ainevahetust. Paljude haiguste puhul on vitamiinide olemasolu väga tähtis, ning just mõningate haiguste puhul võib vitamiinide vajadus organismis kahekordistuda. Vitamiinid on toidu komponendid ning kõik inimesed vajavad neid. Vitamiinide mõjust meie
annaabi.ee 
