VETERINAARGENEETIKA
ainult meeshemofiiliku ja selle tunnuse osas heterosugootse naise abielust.
Suguliitelisi tunnuseid pollumajandusloomadel on uuritud upris vahe. Sagedasemaks
suguliiteliseks haiguseks veistel jt loomadel on karvkatte osaline voi taielik puudumine,
jalgade nn. valjavaanatud asetus sigadel, kilpkonnavarvus (musta-kollasekirju) kassidel ja
autosekssus kanadel. Seoses sellega, et lindudel on homogameetseks sugupooleks isased,
avaldub retsessiivne tunnus sagedamini emastel (hemisugootsed), isastel avaldub enamasti
dominantne suguliiteline tunnus. Hallikirju varvus kanadel on pohjustatud dominantsest
geenist (B) ja see geen asub Z-kromosoomis. Retsessiivse geeni alleel (b) homosugootses
olekus pohjustab sulestiku punaka varvuse. Kui on ristatud hallikirjuid plimutroki kanu (B)
punakate roodailendi tougu kukkedega (bb), saadakse F1-s koik hallikirjud e viirikud kuked ja
punakad kanad. Kukkedel (tibudel) on pea peal valge laik, kanatibudel aga see puudub. See
annaabi.ee 
